Käibemaks (KM) on loodud maksustamaks äritegevuse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid. Samuti Euroopa Liidust ostetud kaupu ning kolmandatest riikidest sisse toodud kaupa. KM tuleb üldjuhul maksta lõpptarbijal.
Käibemaksu nimetatakse mõnikord ka lisandunud väärtuse maksuks. Selle põhjuseks on see, et ettevõte saab küsida tagasi kauba ostmisel tasutud käibemaksu, hoolimata sellest, et ettevõte peab kauba või teenuse müügihinnale lisama käibemaksu.
Vaid käibemaksukohustuslased tohivad kliendilt KM küsida.
Finance Plus sellist teenust nagu maksunõustamine, mis aitab Teie ettevõttel lahendada mistahes maksuküsimused.
Käibemaksumäärad
Eestis on tavapärane käibemaksumäär 20%.
KM võib olla ka 9% näiteks meditsiiniseadmete, majutusteenuste ja õppetööks kasutatavate töövihikute puhul.
5% KM määratakse ajakirjandusväljaannetele.
Mõningate kaupade ja teenuste puhul rakendatakse ka 0% KM. Need on täpsemalt välja toodud käibemaksuseaduse (KMS) paragrahvis 15.
KMS paragrahv 16 sätestab sotsiaalse suunitlusega kaubad ja teenused, mille puhul käive on täiesti KM vaba.
Kes peab käibemaksu maksma?
KM maksmise kohustus on kõikidel käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtetel. See tähendab, et KM kohustuslastel on kohustuslik lisada arvetele KM. Reaalsuses tasub KM lõpptarbija.
Kõik KM kohustuslased peavad igakuiselt esitama TSD ja KMD, olenemata sellest, kas ettevõte on parasjagu aktiivselt tegutsev või mitte. Kui ettevõttel hetkel mingisugust käivet pole, siis tulebki esitada TSD ja KMD nii, et märgitud on 0 eurot.
Käibemaks FIE-de puhul
FIE-de puhul toimib käibemaksustamine samamoodi kui teistel ettevõtetel. KM kohustuslasest FIE-le kehtivad samuti samasugused KM määrad.
Kuna FIE-del on õigus kasutada kassapõhist raamatupidamissüsteemi, siis on neil lubatud ka pidada kassapõhist käibemaksuarvestust. Kassapõhiselt KM arvestuse pidamiseks tuleb teatada Maksu- ja Tolliametile kohe, kui registreeritakse KM kohustuslaseks.
Mittekäibemaksukohustuslasest FIE käibemaksu tasumise kohustus
Mõningatel juhtudel tuleb füüsilisest isikust ettevõtjal tasuda KM hoolimata sellest, et ta ei ole end registreerinud KM kohustuslasena. Sellised olukorrad on:
- Euroopa Liidust aktsiiskauba ostmine, kui see pole mõeldud isiklikuks tarbimiseks;
- Euroopa Liidust uue sõiduvahendi ostmine.
Juhul kui mittekäibemaksukohustuslasest FIE või ka muu ettevõte lisab arvetele KM, siis tuleb see siiski deklareerida ja tasuda tema enda poolt.
Kes peaks olema registreeritud käibemaksukohustuslane?
KM kohustuslasena peab ennast registreerima iga ettevõte, kelle tehingute maksustatav käive ületab alates kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Registreerimine saab toimuda nii vabatahtlikult kui kohustuslikult.
Vabatahtlik käibemaksukohustuslase registreerimine
Kui ettevõtte maksustatav käive on vähem kui 40 000 eurot, siis on võimalik end KM kohustuslaseks registreerida vabatahtlikult. Samamoodi ka siis, kui ettevõttel ei olegi veel mingit käivet tekkinud.
Põhjus, miks KM kohustuslaseks vabatahtlikult registreerida võib olla näiteks see, et ostes kaupa või teenust mõnelt KM kohustuslaselt on ka teie ettevõttel õigus teha tasaarveldust müügi- ja ostukäibemaksu vahel. Maksu- ja Tolliametilt saab tagasi nõuda enammakstud ostukäibemaksu.
Kohustuslik käibemaksukohustuslase registreerimine
Nagu eelnevalt mainitud, muutub KM kohustuslaseks registreerimine kohustuslikuks siis, kui ettevõtte maksustatav käive on rohkem kui 40 000 eurot alates kalendriaasta algusest. Sellisel juhul on ettevõtjal aega kolm tööpäeva, et esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.
Millal ei ole rahaliselt otstarbekas vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerida?
Kuigi mõnel juhul võib olla mõistlik registreerida end juba enne 40 000 euro suuruse käibe tekkimist vabatahtlikult KM kohustuslaseks, siis alati see nii ei ole.
Kui ettevõttel on madalad kulud, siis ei anna varasem KM kohustuslaseks registreerimine ettevõttele rahaliselt mingit kasu. Samuti ka siis, kui klientuur koosneb eraisikutest, kes ei saa tagasi KM.
Loomulikult eeldab KM kohustuslaseks registreerimine ka käibemaksuarvestuse pidamist. Seda tuleb teha igal kuul ning KMD tuleb esitada alati 20. kuupäevaks. Kui antud kuupäev satub olema nädalavahetusel, siis tuleb KMD esitada järgnevaks tööpäevaks. Sellega seoses on tarvis ka raamatupidamise alla panustada rohkem aega, mis tähendab teenuse sisseostmisel ka rohkem kulusid.
Piiratud käibemaksukohustuslane
Igal ettevõttel on võimalus registreerida end piiratud KM kohustuslaseks. Kohustuslikuks muutub see siis, kui mittekäibemaksukohustuslasest:
- Eesti ettevõte ostab välisriigist virtuaalset teenust;
- Eesti ettevõte ostab kaupa Euroopa Liidust rohkem kui 10 000 euro eest.
Erinevus tavalise käibemaksukohustuslasega võrreldes on see, et esitada tuleb osaline käibedeklaratsioon ning seda ainult sel kuul, kui tehingud toimuvad. Piiratud KM ukohustuslane ei tohi aga esitada ise oma müügiarveid KM-ga ning nad ei saa ka oma Eesti ostuarvetelt sisendkäibemaksu tagasi küsida.
Sarnaselt tuleb aga deklareerida oma välismaalt tehtud ostud ja maksta nende pealt KM.
Kuidas arvestatakse käibemaksu piirmäära?
KM piirmäära sisse loetakse järgnevad tegurid:
- kauba müük, kui selle käive tekib Eestis;
- teenuse osutamine, kui selle käive tekib Eestis;
- teenuse osutamine, kui selle käive ei teki Eestis.
KM piirmäära sisse ei loeta aga põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist. Samuti kauba või teenuse ostmist, kui selle ostja peab maksma Eestis KM. Kui mõne teise Euroopa Liidu riigi maksukohustuslane teostab Eesti inimesele kaugmüüki, siis see samuti ei kuulu KM piirmäära sisse arvestamisele. Lisaks, kui kogu ettevõtte maksustatav käive on maksustatud 0% KM, siis see samuti ei kehti KM piirmäära arvestamise puhul.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimine
Ettevõtet saab KM kohustuslaseks registreerida Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Täita tuleb avaldus, mis:
- peab olema täidetud eesti keeles;
- peab olema esitatud KM kohustuslasena registreerimise avalduse vormil;
- peab olema esitatud ettevõtte esindaja, notari või volitatud isiku poolt;
- on digitaalselt allkirjastatud.
Käibemaksukohustuslase kohustused
- Tuleb pidada arvestust ning alles hoida dokumente 7 aastat
- Tasuda KM
- Lisada müüdava kauba või teenuse hinnale KM
- Arvutada käibemaksusumma, mis kuulub tasumisele (KMS § 29)
- Esitada KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid
Käibemaks välisriikides
Euroopa Liidu eraisikud
Müües kaupu teise Euroopa Liidu riigi eraisikule, kehtivad erireeglid. Müües ja saates kaupasid välisriiki ning olles KM kohuslane selle riigi käibe piirmäära suhtes, tuleb end ka selles riigis registreerida ja lisada arvele selle riigi käibemaksumäär.
Pakkudes teenuseid Euroopa Liidu riikide eraisikutele, tuleb arvetele lisada Eestis kehtiv KM määr. Erandiks on teenused, mida maksustatakse alati ostja riigis. Nendeks on elektroonilised- , telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenused.
Euroopa Liidu ettevõtted
Teisele Euroopa Liidu ettevõttele kaupu müües, juhul kui see ettevõte ei ole KM kohustuslane, tuleb arvele lisada Eestis kehtiv KM määr.
Müües kaupasid teisele Euroopa Liidu ettevõttele ning juhul, kui see ettevõte on registreeritud käibemaksukohustuslane (kehtiva KMKR numbriga), siis pole tarvis arvele lisada KM. Kindlasti tuleb üle kontrollida numbri kehtivus ning lisada nii see kui ka asjakohane direktiiv arvele.
Ettevõtete puhul kehtib ka see võimalus, et saab KM maha arvestada kaupade või teenuste osutamisega seotud kaupade ja teenuste ostmisel, näiteks tarneteenus.
Teenuste osutamise puhul on veel see erisus, et enamasti ei ole vajagi arvetele KM lisada.
Euroopa Liidu välised ettevõtted
Ostes ise Euroopa Liidu väliselt ettevõttelt kaupasid oma ettevõtte tarbeks, tuleb tavaliselt maksta KM impordipunktis, kuid selle võib hiljem maha arvata.
Müües kaupu ei pea lisama arvetele KM, aga tohib arvata maha KM, mille maksite ise selle konkreetse kaubaga seonduvate kuludega.
Käibemaksuvabastus
Paljud Euroopa Liidu riigid lubavad välistel ettevõtetel taotleda käibemaksuvabastust. See annab võimaluse müüa oma kaupu ja teenuseid ilma, et peaks klientidelt küsima KM. See kehtib siis, kui aastakäive on väiksem kui piirmäär 40 000 eurot. Loomulikult sellisel juhul ei tohi ka teha KM mahaarvamisi. Täpsemad tingimused tuleb kindlasti iga soovitud riigi kohta eraldi endale selgeks teha.
Käibemaksuvabastus ei kehti järgnevates olukordades:
- majandustegevus toimub juhuti;
- müües teise Euroopa Liidu ettevõtte kaupu või teenuseid;
- müües KM vabastusega uut transpordivahendit teise Euroopa Liidu riigi kliendile.
Lisaks tuleb tähele panna, et riigiti võib esineda veel erisusi.
Käibemaksutagastus
Enammakstud KM tagastatakse KM kohustuslasele seaduse kohaselt. Enammakstud tähendab, et maksustamisperioodil arvestatud käibemaksusumma on väiksem kui mahaarvatav sisendkäibemaks.
Samuti saab tagasi küsida KM, mis on tasutud teisest riigist oma ettevõtte tarbeks kaupu või teenuseid ostes.