Sõiduautode kasutamiseks ettevõtluses on kaks võimalust:
(1) soetada, rentida või liisida auto äriühingu nimele või
(2) kasutada isiklikku sõiduautot äriühingu heaks. Sõltuvalt tehtud valikust erineb maksu- ja kuluarvestus, kuid sõidupäeviku pidamise kohustus kehtib üldkorras mõlemal juhul. Sõidupäeviku kohta on viiteid artikli lõpus.

Lähtuvalt määrusest käsitatakse isikliku sõiduautona või mootorsõidukina ametniku, töötaja ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kasutuses olevat sõiduautot või mootorsõidukit, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Raamatupidajale tuleb esitada kirjalik otsus/käskkiri/korraldus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise kohta. Antud otsus sisaldab informatsiooni hüvitist saava isiku kohta (nimi; hüvitise suurus; periood, mille jooksul sõidu kulud hüvitatakse). Otsusele lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. Antud andmete ja reaalsete väljamaksete põhjal on deklareerimiskohustus kord aastas vormil INF14 tähtajaga 1. veebruar.

Isikliku sõiduato puhul hüvitatakse ettevõtluse tarbeks tehtud sõidud sõidupäeviku alusel (baasiks kuni 0.3 €/km). Maksuvabalt on võimalik hüvitada kuni 335 eurot ühe tööandja kohta. Raamatupidajale tuleb esitada iga kuu lõppedes sõidupäevik, milles on järgmised andmed: autot kasutanud isiku nimi, sõiduki registreerimisnumber, iga töösõidu kohta odomeetri alg- ja lõppnäit, kuupäev ja sõidu eesmärk (nii täpselt kui võimalik, ei piisa selgitusest ametisõit).

Isikliku sõiduauto puhul tasub arvestada, et makstav hüvitis kompenseerib kõik kulud (kütus, remont jne). Lisaks tasub läbi mõelda, kas hüvitis on piisav, et maksuvabalt hüvitada kõik ühe kuu töösõidud. Kui hüvitist makstakse kuus rohkem kui 335 eurot, tuleb enammakstud summalt tasuda erisoodustuse maksud (deklareeritakse igal kuul TSD lisa 4). Kui ühel kuul tuleb sõite rohkem, ei ole võimalik neid järgmise kuuga tasaarveldada, kuna arvestus käib kuupõhiselt. Seega – kui töö asjus tuleb käia iga nädal korra Tallinnast Tartusse ja tagasi (370 km x 4 = 1480 km), siis makstava hüvitise suurus maksimummäära (0.3 €/km) puhul on 444 eurot, ületades maksuvaba piiri 109 euro võrra. See 109 eurot tuleks deklareerida ka TSD-l ja maksta selle pealt erisoodustuse maksud – ettevõtte tulumaks ja sotsiaalmaks (maksukohustus 109 euro pealt on 72.21 eurot, kuu 10. kuupäevaks). Sellisel juhul tasub kaaluda juba riigisisese lähetuse vormistamist (kui töölepingu järgi on võimalik), mille puhul kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.

Lisaks isikliku sõiduauto kasutamisele on võimalik ka osta, liisida või rentida ettevõttele auto. Sellisel juhul jäävad kõik autoga seotud kulud ettevõtte kanda. Oluline on meeles pidada, et ka tööandja auto puhul tuleb pidada sõidupäevikut, mille ülesehitus sarnaneb isikliku sõiduauto kasutamise sõidupäevikuga, kuid eristada tuleb töö- ja erasõidud. Erasõitude puhul ei pea sisu välja tooma. Tuleb arvestada, et eratarbeks tehtud sõidud tuleb kas tööandjale hüvitada või tööandja peab maksma nende pealt erisoodustuse maksud. Sõidupäevik tuleb raamatupidajale esitada iga kuu uue kuu alguses.

Äriühingu omanik/töötaja võib oma isikliku sõiduauto anda ettevõtte käsutusse kas kasutusvalduse või rendilepingu alusel (tasuta või tasu eest), kuid see ei vabasta sõidupäeviku pidamisest. Sellisel juhul käsitletakse autot kui ettevõtte sõiduautot ja autoga seotud kulud jäävad ettevõtte kanda. Rendilepingu puhul peaks hind vastama turuhinnale, vastasel juhul oleks tegu jällegi erisoodustusega. Rendi maksmisel omanikule/töötajale tuleks rendisummalt kinni pidada tulumaks ja deklareerida.

Tööandja sõiduauto kasutamise erisoodustuse hind leitakse sõidupäevikust erasõitude põhjal. Sõltuvalt auto vanusest ja mootorimahust on erisoodustuse hinna arvutamise aluseks kas 0.2 €/km (auto vanem kui 5 aastat ja mootorimaht kuni 2L) või 0.3 €/km (muud juhud). Erisoodustuse maksimaalne hind on 256 eurot. Näiteks kui kuus tehakse erasõite 200 km eest ja erisoodustuse määraks 0.3 €/km, tuleb erisoodustuse hinnaks 60 eurot. Selle summa kas töötaja tasub tööandjale ja erisoodustust ei tekigi või 60 eurolt makstakse erisoodustuse maksud (39.75 eurot). Kui sõidupäevikut ei peeta, tuleb iga kuu tasuda erisoodustuselt maksud 169.60 eurot iga sõiduato kohta 10. kuupäevaks (TSD lisa 4). Kui ei soovi üldse ettevõtte sõiduauto kasutamiselt makse maksta, siis tuleb olla vajadusel valmis Maksuametile tõestama, et antud autoga erasõite üldse ei tehta. Tõenditeks on üldjuhul sõidupäevik, auto hoiustamise kord jne. Sõltuvalt sellest, kas sõiduautot kasutatakse ettevõtluses 100% või tehakse sellega ka erasõite, tuleb arvestada võimaliku sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguga, mis hakkas kehtima 1. detsembrist 2014. aastast, kuid sõiduautod ja käibemaks on juba eraldi teema, mida antud artiklis ei kajastata.

Sõidupäeviku pidamiseks on mitmeid variante, kuid sõidupäevikupidajale on see tihti tüütu kohustus. Kõige lihtsam variant on elektrooniline sõidupäevik, mis põhineb GPS.-seadmel ja mille puhul ei tule väga midagi ise teha. GPS lahenduste pakkujaid on turul mitmeid (nt GSMauto, Navirec).
Ilma GPSita on olemas kodumaine mobiilirakendus Sõidupäevik.
Androidile: link
Apple-i nutiseadmele: Link

Alati on võimalus pidada sõidupäevikut Exceli tabelis (vorme saab küsida meilt) või märkmikus käsitsi. Samuti on võimalik seda teha veebipõhiselt, nt kasutades selleks http://www.autopaevik.ee/. Antud nimekiri ei ole ammendav. Igal ettevõttel, kes kasutab oma äritegevuses sõiduautosid ja on kohustatud pidama sõidupäevikut, tasuks korra läbi mõelda ja otsustada, kuidas on korraldatud sõidupäeviku pidamine, et see oleks reguleeritud ja kasutajale võimalikult mugav.