Europa Liidu riikidevahelise käibemaksu arvestuse aluspõhimõtteks on sihtkohamaa printsiip – teenuseid ja kaupu maksustatakse üldjuhul riigis, kus toimub nende tarbimine. Selleks, et iga ettevõtja ei peaks end iga piiriülese tehingu pärast välisriigis registreerima, on kasutusel pöördmaksustamine. Selle alusel saab ühe riigi käibemaksukohustuslane müüa kaupu või teenuseid teise riigi maksukohustuslasele 0% käibemaksumääraga ja kauba või teenuse saaja arvestab käibemaksu oma koduriigis seal kehtivate määrade alusel ise. Tehingu tingimuseks on see, et nii ostjal kui ka müüjal on kehtiv käibemaksunumber.
Mis on pöördmaksustamine?
Pöördmaksustamine välisriikides
Aina enam ostetakse nii kaupu kui teenuseid välisriikidest. Pöördkäibemaksustamine kehtib vaid teenustele ja kaupadele, mis on ostetud Euroopa Liidust. Seega, kui ettevõte ostab kauba või teenuse teiselt Euroopa Liidu maksukohustuslaselt ning arve peal on maksmumäär 0%, siis käibedeklaratsioonil kuulub see pöördmaksustamisele.
Kus maksustatakse kauba või teenuse saajat?
Üldjuhul maksutatakse ühendusesisest kauba või teenuse saajat saaja liikmesriigis. Käibemaksu reaalset tasumise kohustust ei teki, kui liikmesriigist ostetud kaupa või teenust kasutatakse oma maksustava käibe jaoks. Maksukohustuslasel on ainult deklareerimise kohustus, kus kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaks deklareeritakse mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna.
Käibemaksu deklareerimine
Ostude eest tasumisele kuuluv summa kajastatakse käibe all ning tekib käibemaks. Tekkivat käibemaksu on vaja kajastada ka sisendkäibemaksu real, siis tuleb kokku 0 ehk ei ole vaja käibemaksu tasuda ega ei saa ka seda tagasi. Lisaks on vaja pöördmaksustatud kaubad ja teenused kirja panna KMD reale 6. Ostetud kaubad lisaks ka reale 6.1.
Ühendusesisene käive tuleb deklareerida peale käibedeklaratsiooni vormil VD, kus tuuakse välja kõik tehingupartnerid ja neile müüdud kaup või teenus summaarselt ümmardatult täisarvuni.
Ühendusesisesed tehingud
Ühendusesiseste tehingute puhul kehtivad arvete esitamisel täiendavad nõuded. Arvele tuleb märkida ostja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud registreerimisnumber. Ainult kehtiv käibemaksunumber annab õiguse müüa kaupa või teenust nullmääraga. Seda, kas tehingupartner on käibemaksukohustuslane või mitte, saab kontrollida Euroopa Komisjoni käibemaksu info vahetus süsteemist (VAT Information Exchange System ehk VIES). Teenuse osutamine teisele liikmesriigi ettevõttetel tuleks arvele märkida „Reverse charge“ (ehk „Pöördkäibemaksustamine“).
Siseriiklik pöördmaksustamine
Kelle puhul kehtib pöördmaksustamine siseriiklikult?
Siseriiklik pöördmaksustamine on rakendatav Eesti käibemaksukohuslaste vahelistele tehingutele. Kindlaks tuleb teha ka see, et tehingu teise poole käibemaksunumber kehtib, sest vastasel juhul ei saa pöördmaksustamist kasutada.
Kuidas pöördmaksustatavaid arveid märkida?
Käibemaksuseaduse § 41¹ lõige 5 sätestab järgnevat: tehing peab olema arvel eraldi välja toodud koos märkega „pöördmaksustamine”. Kui arve esitamise ajaks ei ole käive vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 täielikult toimunud, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohta väljastada eraldi arve koos märkega „pöördmaksustamine”.
Pöördkäibemaksuga peab maksustama kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete müüki.
Maksupettused
Pöördkäibemaks aitab ka maksupettusi vältida. Varasemalt tuli ette juhuseid, kus ostja küsis sisendkäibemaksu Maksu- ja Tolliametilt (MTA) tagasi, kuid müüja ei maksnud seda, seega kahju jäi MTA kanda. Kui tehingule on rakendunud pöördkäibemaks, siis enam sellist olukorda tekkida ei saa.